Päevapilt: Kombainijuht Stoney

Hüüdnimi Stoney tuleb sellest, et esiteks ei oska keegi mu nime hääldada ning teiseks olen ma eestlane ehk estonian. Kivis olemisega pole sellel midagi pistmist. Päriselt.

Päevapilt: Taavet ja Koljat

Sellega täna piirdungi, tänan tähelepanu eest.

Elumärk

Tere taas! Mõtlesin enne magamaminekut siiski midagi kirjutada. Blogimine on viimasel ajal üsna unarusse jäänud. Häbi lausa veidi. Aga millest ma ikka muljetan, kui midagi huvitavat teinud/näinud pole? Nädala keskel olen tööl, nädalavahetusel teenin samuti elatist või puhkan Perthis. Sellest, mis kell ärkasin, mida lõunaks sõin ning mis värvi linade vahele magama heitsin, pole ei minul huvitav kirjutada ega kellelgi teisel lugeda. Seega olengi seadnud endale tagasihoidliku eesmärgi  vähemalt korra nädalas blogida. Tõestamaks, et ikka hing sees või nii. Kaarti püüan aga igal õhtul uuendada. Seda loomulikult juhul, kui asukoht muutunud on ning Internetti õnnestub saada. Telstra leviala on küll teatavasti parim, kuid siiski mitte ideaalne.

Nüüdseks olen Austraalias muide olnud juba 2 kuud ja 1 päeva. Teisisõnu siis peaaegu täpselt 9 nädalat, millest 5 olen tööd teinud, ülejäänud aja aga niisama eksisteerinud. On olnud nii 14-tunniseid tööpäevi, rohkem ja vähem metsikuid pidusid, uusi ja huvitavaid kohti kui ka pea igast rahvusest tuttavaid. Olen sõitnud nii sedaani, Bobcati, maasturi, universaali, pikapi, kahveltõstuki, mikrobussi, kombaini kui ka veoautoga. Nähtud on känguruid, vallabisid, sisalikke, papagoisid, emusid, kitsesid, jäneseid, delfiine, raid, kilpkonna, rebast, madu ning mürgiseid ämblikke. Julgen senisega vist isegi enam-vähem rahule jääda. Hetkel on elu küll üsna rutiinseks muutunud, kuid see on vaid ajutine.

Novembri teine nädal

Viimase 7 päeva jooksul ausalt öeldes midagi väga huvitavat nagu teinud polegi. Pühapäeval käisin poodlemas, saagiks Telstra netipulk, Microsofti hiir ja elu esimene sushi-kogemus. Pärastlõuna sisustas taas jalgpall, õhtul sain aga lõpuks Kaido, Rauno ja Veronikaga kokku. Linnapildis hakkasid eelmise nädala lõpus üha enam tooni andma ohtrad jõulukaunistused, kuigi pühadeni on veel kõvasti aega:

Esmaspäeva hommikul läksin viimaks tööle. Tööks on viljanäidiste põllult koristamine, kaalumine ja pakendamine. Sel nädalal töötasin 2-kohalise kombaini peal. Teisipäeval sain sellega ka ise sõita, kuid enamalt oli minu ülesandeks siiski pakendamine ja kaalumine.

Kolmapäeva hommikul külastasime vaatamisväärsust nimega Wave Rock. Tegemist on siis suure laine-kujulise kiviga:

Õhtul hakkas vihma sadama, seega neljapäeval vilja koristada ei saanud. Tegelesime hoopis kaalumist vajavate proovidega. Pool päeva magasin niisama maha. Eile õhtul tulin Northamist rongiga The Prospector nädalavahetuseks Perthi. Esmaspäeval kõigi eelduste kohaselt taas tööle.

Novembri esimene nädal

Esmalt vabandused, et ma üle nädala midagi kirjutanud pole. Eelmise laupäeva õhtul ajasin läpakale veerand purki õlut. Arvuti sain pühapäeval tööle, klaviatuuri aga alles neljapäeval. See oli esimene põhjus. Teiseks pole mul töö ja magamise kõrvalt eriti millekski muuks aega olnud.

Laupäeval käisime Cottesloe' rannas. Lisaks minule kanadalased, kiivi (ehk uusmeremaalane) ja üks sakslane nimega Dominique. Rannas otsisime rahvast juurde ja mängisime ultimate frizbee' nimelist mängu. Ma polnud sellest varem nagu väga kuulnudki, kuid tegemist on päris ehtsa spordialaga. Ja väga väsitavaga, kusjuures. Minule meenutas see enim vast käsipalli. Ainult et palli asemel on lendav taldrik.

Pühapäeva hommikupoolikul jamasin põhiliselt arvutiga. Pärastlõunal käisin teiste seljakotiränduritega jalkat mängimas. Homme lähen arvatavasti uuesti. Toimub see nimelt igal pühapäeval. Teisipäevast reedeni tegin tööd. Kolisime ühte väikekontorit ja angaari ümber. Töö nagu töö ikka, eriti pikalt sellel peatuda ei viitsi.

Neljapäeva õhtul käisin kinos Jackass 3-D vaatamas. Otsustasin juba mitme kuu eest, et sellest saab minu elu esimene 3D kinoelamus. Pilet oli üllatavalt kallis: 18,5 dollarit lausa. Kuid film ise oli seeeest igat senti väärt.

Nädalavahetuse veedan niisama puhates. Esmaspäeva varahommikul lahkun taas Perthist. Kauaoodatud töö hakkab viimaks pihta. Tööandjaks on üks põllumajandusuuringutega tegelev firma, millel on Lääne-Austraalias lugematul hulgal väikepõlde. Tööks on vili ära koristada ja nõuetekohaselt pakendada. Esimesed 2 nädalat elan arvatavasti erinevates hostelites, motellides ja hotellides.

Võimalik, et muretsen täna või homme viimaks Telstra internetipulga. Vastasel juhul tekib blogimisse taas paratamatult pikem paus sisse.

Lõpetuseks vaade minu praegusele kodule: