Elumärk

Tere taas! Mõtlesin enne magamaminekut siiski midagi kirjutada. Blogimine on viimasel ajal üsna unarusse jäänud. Häbi lausa veidi. Aga millest ma ikka muljetan, kui midagi huvitavat teinud/näinud pole? Nädala keskel olen tööl, nädalavahetusel teenin samuti elatist või puhkan Perthis. Sellest, mis kell ärkasin, mida lõunaks sõin ning mis värvi linade vahele magama heitsin, pole ei minul huvitav kirjutada ega kellelgi teisel lugeda. Seega olengi seadnud endale tagasihoidliku eesmärgi  vähemalt korra nädalas blogida. Tõestamaks, et ikka hing sees või nii. Kaarti püüan aga igal õhtul uuendada. Seda loomulikult juhul, kui asukoht muutunud on ning Internetti õnnestub saada. Telstra leviala on küll teatavasti parim, kuid siiski mitte ideaalne.

Nüüdseks olen Austraalias muide olnud juba 2 kuud ja 1 päeva. Teisisõnu siis peaaegu täpselt 9 nädalat, millest 5 olen tööd teinud, ülejäänud aja aga niisama eksisteerinud. On olnud nii 14-tunniseid tööpäevi, rohkem ja vähem metsikuid pidusid, uusi ja huvitavaid kohti kui ka pea igast rahvusest tuttavaid. Olen sõitnud nii sedaani, Bobcati, maasturi, universaali, pikapi, kahveltõstuki, mikrobussi, kombaini kui ka veoautoga. Nähtud on känguruid, vallabisid, sisalikke, papagoisid, emusid, kitsesid, jäneseid, delfiine, raid, kilpkonna, rebast, madu ning mürgiseid ämblikke. Julgen senisega vist isegi enam-vähem rahule jääda. Hetkel on elu küll üsna rutiinseks muutunud, kuid see on vaid ajutine.